Info- ja võrguühiskond

 Lugesin artikli "Eesti infoühiskonna arengukavast 2020) (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) läbi ja otsustasin, kumb visioonpunktidest on praeguseks hästi realiseerunud ja kumb eriti mitte.

Kõige enam realiseerunud visioonpunkt

"Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad."

Aja jooksul muutub internetis kättesaadavaks üha rohkem erinevaid teenuseid. Paljud inimesed kasutavad e-poodide teenuseid, mõned isegi ostavad ja müüvad kortereid ja maju interneti kaudu. Samuti on tõsi, et need teenused on muutunud väga taskukohaseks: igaüks saab neid kasutada ainult vajaliku tarkvara ja interneti-ühendusega. Erinevate teenustega saitidel on sageli lihtne liides ja nad on väga kasutajasõbralikud, nii et isegi uus inimene selles piirkonnas saab selle hõlpsasti aru. Oluline on see, et neid võimalusi realiseeritakse nii avatud kui ka erasektoris.

Kõige vähem realiseerunud visioonpunkt

"Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. "

Usun, et seda visioonpunkti on läbi aegade kõige vähem rakendatud. Kuigi eesti keel on saadaval paljudes seadmetes, kasutavad seda vähesed inimesed. Fakt on see, et paljude operatsioonide jaoks IT-maailmas on inglise keel palju mugavam ning paljud spetsialistid ja tavalised inimesed on sellega juba harjunud, seetõttu eelistavad nad rohkem inglise keelt. Samuti õpivad paljud noored ja isegi vanem põlvkond inglise keelt, et nad saaksid tehnoloogiast rohkem aru. Teisalt võib seda visioonpunkti pidada edukaks, sest eesti keel on saanud kättesaadavaks paljudes seadmetes ja süsteemides, mis on hea inimestele, kes inglise keelt ei oska.