ITSPEA 2020

 Tänapäeval teab iga inimene sellist sõna nagu "copyright". Autoriõigus hõlmab nii autori "moraalseid õigusi" kui ka omandiõigusi, mille autor ise võib teistele üle anda. Kuid mitte kõik pole tuttavad sellise mõistega nagu "copyleft", mis erinevalt copyright'ist annab õiguse levitada originaalteose koopiaid ja muudetud versioone. Copyleft on loodud peamiselt tarkvara, teabe ja andmebaaside levitamiseks. Copylefti litsentse on erinevaid, mille tugevus on vastavalt erinev. Vaatleme neid järjekorras: GNU Affero General Public License ehk GNU AGPL on vaba litsents, mis on loodud spetsiaalselt tarkvarale, näiteks veebirakendustele, et modifitseeritud programmi võrgu kaudu kasutavad kasutajad saaksid selle lähtekoodi. GNU AGPL on üks tugevamaid litsentse ja seda kasutatakse sellistes projektides nagu SugarCRM või Launchpad. Seda tasub kasutada, kui on plaanis teenust veebis pakkuda. GNU General Public License ehk GNU GPL on keskmise tugevusega litsents.

 Lugesin läbi Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform 2. peatükki, kus on lühikokkuvõte ettepanekutest, kuidas saaks teha autoriõiguste reformi. Selles postituses avaldan oma arvamust nende võimaluste kohta. Moral Rights Unchanged Nõustun selle punktiga ja usun, et autoritel peaksid olema alati õigused oma loomingule. Inimesed peaksid väärtustama ja austama teiste inimeste tööd, seetõttu ei tohiks teiste saavutusi omistada. Free Non-Commercial Sharing See tähendab autoriõigusega kaitstud materjali tasuta kasutamist, kui see ei too kasutajale kasumit. Ühelt poolt olen sellega nõus, sest mis see on, kui inimene jagab muusikat oma sõbraga? Ta ei saa sellest midagi. Teisalt tundub mulle, et peaks olema mingi kontroll selle üle, kui palju inimesed seda või teist materjali kasutavad. Põhjus on see, et kui miljoneid inimesi kasutab mõnda materjali, on väga raske kontrollida, millisel eesmärgil seda tehakse - võib-olla on see teie enda kasumi teenimine? 20

 Virginia Shea tõi 1994. aastal välja kümme käsku, mille järgi on soovitav internetis käituda. Need käsud ilmusid rohkem kui 25 aastat tagasi, kuid pole endiselt oma tähtsust kaotanud. Nendest viimane kõlab järgmiselt: "Andesta teistele nende eksimused." Need inimesed, kes kasutavad interneti iga päev, teavad, et siin saab tutvuda paljude inimestega. Ja nende seas on ka neid, kellele meeldib vestluse ajal alati oma vestluskaaslase grammatikavigadele tähelepanu juhtida. Äärmuslikel juhtudel võivad sellega kaasneda solvangud ja väljendid nagu "Kui sa ei oska grammatikat, siis ära kirjuta". Sageli ei mäleta need inimesed seda, et nad olid täpselt samasugused algajad, sest kogu kogemus ja teadmine ei tule kohe. Interneti-alustavate inimeste jaoks on see tavaline probleem - vaidluses saab inimesele avaldada rohkem survet kui reaalses maailmas peetavas vestluses. Sama võib olla ka võrgumängude puhul. Videomängude maailmas on laialt levinud selline kontseptsioon nagu "

 Lugesin artikli "Eesti infoühiskonna arengukavast 2020) (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) läbi ja otsustasin, kumb visioonpunktidest on praeguseks hästi realiseerunud ja kumb eriti mitte. Kõige enam realiseerunud visioonpunkt "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad." Aja jooksul muutub internetis kättesaadavaks üha rohkem erinevaid teenuseid. Paljud inimesed kasutavad e-poodide teenuseid, mõned isegi ostavad ja müüvad kortereid ja maju interneti kaudu. Samuti on tõsi, et need teenused on muutunud väga taskukohaseks: igaüks saab neid kasutada ainult vajaliku tarkvara ja interneti-ühendusega. Erinevate teenustega saitidel on s