Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 Tänapäeval teab iga inimene sellist sõna nagu "copyright". Autoriõigus hõlmab nii autori "moraalseid õigusi" kui ka omandiõigusi, mille autor ise võib teistele üle anda. Kuid mitte kõik pole tuttavad sellise mõistega nagu "copyleft", mis erinevalt copyright'ist annab õiguse levitada originaalteose koopiaid ja muudetud versioone. Copyleft on loodud peamiselt tarkvara, teabe ja andmebaaside levitamiseks.

Copylefti litsentse on erinevaid, mille tugevus on vastavalt erinev. Vaatleme neid järjekorras:

GNU Affero General Public License ehk GNU AGPL on vaba litsents, mis on loodud spetsiaalselt tarkvarale, näiteks veebirakendustele, et modifitseeritud programmi võrgu kaudu kasutavad kasutajad saaksid selle lähtekoodi. GNU AGPL on üks tugevamaid litsentse ja seda kasutatakse sellistes projektides nagu SugarCRM või Launchpad. Seda tasub kasutada, kui on plaanis teenust veebis pakkuda.

GNU General Public License ehk GNU GPL on keskmise tugevusega litsents. Selle eesmärk on anda kasutajale õigused programmide kopeerimiseks, muutmiseks ja levitamiseks (sealhulgas ärilistel alustel) ning tagada, et kõigi tuletisprogrammide kasutajad saaksid ülaltoodud õigused. Teose GNU GPL tingimustel litsentsides säilitab autor ka autoriõiguse, autorite nimed on tavaliselt kirjutatud lähtekoodi. Seda litsentsi on hea kasutada tarkvara ja selle koopiate tasuta levitamiseks.

GNU Lesser General Public License või GNU LGPL on "nõrk" litsents, mis võimaldab arendajatel ja ettevõtetel tarkvara kasutada ja rakendada oma tarkvaras, ilma et oleks kohustuslik esitada oma komponentide lähtekood copylefti litsentsi alusel. Litsentsi eelduseks on ainult võimalus modifitseerida tarkvara lõppkasutajate poolt, pakkudes neile lähtekoodi. Seda litsentsi tasub kasutada siis, kui ei kavatse oma tarkvara levitamist tõsiselt piirata.

Selliseid litsentse, nagu Apache License, BSD, MIT klassifitseeritakse eraldi kategooriasse. Kõiki nende litsentsiga koode võib kasutada ärilistel eesmärkidel. Neid litsentse kasutatakse tavaliselt siis, kui ei ole plaanis oma koodi levitamist üldse piirata.


Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft

https://www.gnu.org/licenses/agpl-3.0.html

https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Affero_General_Public_License

https://www.gnu.org/licenses/gpl-3.0.ru.html

https://www.gnu.org/licenses/lgpl-3.0.ru.html

https://www.apache.org/licenses/LICENSE-2.0

https://en.wikipedia.org/wiki/MIT_License

https://en.wikipedia.org/wiki/BSD_licenses

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arendus- ja ärimudelid

Kujutis
 "Waterfall" mudel (arendusmudel) Selle mudeli moodustas 1970. aastal Winston Royce. Mudeli olemus seisneb selles, et arendaja liigub rangelt järjestikku ühest etapist teise. Esiteks on etapp "nõuete määratlus" täielikult lõpule viidud, pärast mida toimub üleminek disainile, mille käigus luuakse dokumendid, mis kirjeldavad programmeerijate jaoks üksikasjalikult nende nõuete rakendamise meetodit ja plaani. Nii toimuvad ülejäänud etapid järjekorras - disain, juurutamine, testimine, installimine ja tugi. Niisiis tähendab juga mudel, et üleminek ühest arengufaasist teise toimub alles pärast eelmise etapi täielikku ja edukat lõpetamist. Selle mudeli eeliseks on see, et seda on äärmiselt lihtne kasutada ja see on asjakohane, kui on teada tähtajad ja täpne eelarve. Omakorda on puuduseks mudeli paindlikkuse puudumine, näiteks ei suuda see muutuvaid nõudeid täita ja sellel on ka suured riskid. https://melsatar.blog/2018/02/16/the-waterfall-model-a-different-perspective/ SaaS...
Lisateave

Info- ja võrguühiskond

 Lugesin artikli "Eesti infoühiskonna arengukavast 2020) (https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf) läbi ja otsustasin, kumb visioonpunktidest on praeguseks hästi realiseerunud ja kumb eriti mitte. Kõige enam realiseerunud visioonpunkt "Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad." Aja jooksul muutub internetis kättesaadavaks üha rohkem erinevaid teenuseid. Paljud inimesed kasutavad e-poodide teenuseid, mõned isegi ostavad ja müüvad kortereid ja maju interneti kaudu. Samuti on tõsi, et need teenused on muutunud väga taskukohaseks: igaüks saab neid kasutada ainult vajaliku tarkvara ja interneti-ühendusega. Erinevate teenustega saitidel on s...
Lisateave